Mai on koristuskuu talve jääkidest ja uuest prügist.  Männiriisika rühm jagunes kaheks, kummalgi muruluud ja suuremad prügikotid kaasas ning kõikidel käes kummikindad.

Koolieelikute ja kuueaastastega koristasime ära lasteaia piirdeaia taguse ning küla jalgpalliplatsi sireliheki, kust põhjatuul alati meie aia taha prügi kannab. Sealt saime esimese prügikoti pakendeid ja prahti täis, mille tee äärde ootama jätsime. Ise suundusime metsa poole, kus tavaliselt lastega jalutamas käiakse. Tee äärest leidsid terased silmad ja nobedad näpud piisavalt prügi, mida kotti panna.  Väikesest kivihunnikust leiti auto ilukilp, mis sobib hästi roolirattaks. Üks seltskond jõudis kiiremalt edasi ning nii said nad puhkepeatuse „Päkapikumetsas“. Kui teised järgi jõudsid, tehti koos ühine pilt . Kodutee üle põllu võis alata. Lasteaia prügikonteinerite juures arutleti, kas musta pakendit tohib pakendi konteinerisse panna ja loeti kokku 4 suurt kotti prügi, mis pandi sel korral kõik olmeprügi kasti.

Riina Lotamõis

teemeära

Pildid leiate galeriist