1925/26. õppeaastal algas koolitöö. 28. sept. õpetajate koosseis oli endine, õpilasi arvult 105. Õpilasi tuli Ruila kogukonnast, kus ainult IV kl. algkool, samuti ka väljas poolt Kernu kooliringkonda, nimelt Laitse vallast. I kl. õpilasi 2, II kl. 21, III kl. 20, IV kl. 20, V kl. 20 ja VI kl 4 õpil.

Klassikomplekte oli 4: I kl. klassijuh. O. Kask, II kl. klassijuh. M. Haber, III-IV kl. klassijuhatajaks A. Mesila ja V-VI kl. klassijuh. R. Viher. 7. oktoobril umbes 10-päevalise töötamise järele lahkus kohalt R. Viher, minnes kaitseväeteenistusse. Maakonna koolivalitsuse poolt saadeti kohale tagavara õpetaja Liebus asendama seni, kuni avanesid vallavalitsusel valimise võimalused seaduse päraselt.

Vallanõukogu valis uueks õppejõuks Jüri Vanaveski, kes aga kohe kohale ei saanud asuda. Selletõttu asendas maakoolivalitsuse tagavara õpetaja 7. okt. kuni 18. oktoobrini. Siis asus J. Vanaveski koolitööle, töö kestis takistusteta edasi.

Internaadis oli ülalmainitud õppeaastal 60 õpilast, missugune arv raskendas väga korrapidamist õpetajatel, sest koolijuhataja elas ja elab praegugi vanas koolimajas umbes 1,5 – 2 km eemal. Tuli sel ajal õpilaste poolt palju mööbli, nagu: koolilaudade, klassi ja magamistoa uste, õpetajate laudade ja toolide lõhkumist ja ka muid korratusi, õpilaste seas avalik kaardimäng isegi mängukaartide valmistamist ette. Õpetaja Vanaveski leidis ka, et mööbel polla küllalt tugev, pole üldse kõlbuline koolimööbliks, ent esimene väide pole küllalt põhjendatud, sest seina kaarte ja tabeleid kuhu augud tekkisid, ei valmistata kunagi tugevamast materjaalist, kui paberist ja teiseks järele jäänud koolimööbel püsib päris korralikuna praegugi veel. Mööbli pärast tekkisid õpetajate ja juhataja vahel väikesed konfliktid, mis aegamööda süvenesid.

Härrastemaja alumiselt korralt vabanesid kahe asuniku väljakolimise tõttu mõned ruumid, mõisasaal, paar tuba ja köök, mis ka kooli kasutada jäid. Et õpilaste söögituba väga ebasoodsal kohal asus ja et õpetajatel Haberil ja Mesilal tuli leppida asjaoluga, et internaadi söögikeetja nende ühist kööki ka veel internaadi köögiks tarvitas, siis oli õpetajate omavaheliseks arutlemiseks söögitoa ja samuti ka internaadi köögi allaviimise küsimus päevakorral. Ka lasti valla poolt allolev pliit remonteerida ja üks tubadest sai kooliteenija korteriks. Teine tuba, mida oleks õpilaste söögitoaks võinud kasutada, vajas hädasti remonti. Sääl oli laekrohv osalt sisse langenud, osa aga rippus laes ja kogu lagi oli hädaohtlikult pragunenud. Hoolekogu otsustas, mitte enne remonti söögituba alla viia, seda pooldasid ka lastevanemad. Ent ühel päeval (oli õpet. Haberi korrapidamisnädal) oli pr. Haber lasknud ilma juhataja sellekohase korralduseta laste söögitoa lauad, pingid ja kastid õpilastel alla, katkise laega tuppa kanda. Koolijuhataja seda nähes, lasi pingid jne. jällegi üles tuua, endisesse ruumi tagasi. Tekkis suurim tüli, kus üksteisele sõnu loobiti, tagajärjeks − õpetaja Haberi kaebtus maakonna koolivalitsusse. Et esimesel kaebtusel soovitavat tagajärhe polnud, saatis õpetaja Haberi koolivalitsusele uue üksikasjalise, muidugi endale kaitset otsiva pika kaebekirja, muidugi paludes juhatajat tema kompromiteerimise pärast vastutusele võtta. Nähtavasti ei tegutsenud maakonna koolivalitsus küllalt kiiresti kaebtuse lahendamisel, lisaks tuli veel J. Vanaveski kohalt lahti registreerimise palve, viimase puhul sõitis koolinõunik H. Summer kohapääle asja lahendama. J. Vanaveski midagi olulist lahkumise põhjuseks ei esitanud, jäi siiski omast palvest hoolimata kohale, olgugi et koolinõuniku poolt lahkumiseks ei tehtud takistusi. Seekord seati siis jällegi koolinõuniku kaasabil rahu majja.

Samal õppeaastal muretsetu ka mõned õppeabinõud: loodusloo pilte 2740 mk väärtuses ja magneedi pulgad. Laste s.o õpilaste raamatukoggu 12 uut raamatud, viimase täiendamiseks.

Samal õppeaastal korraldatu 2 õpilaspidu, millede puhastulu üldsummas 5000 mk kulutati ekskursiooniks Viljandi ja viimase ümbrusesse tutvumiskäiguks.

Õpilaste kooliskäimine oli korratu, puuduvate päevade arv suur, selletõttu trahvimine sagedane nähtus. Ka leidis õpetaja Vanaveski, et lapsed oma vanuse kohta vähearenenud olla, eriti neljandas klassis, kus hr. Vanaveski klassijuhatajaks. Neljandas klassis osutus palju õpilasi nõrkadeks, jäid teiseks aastaks. Neljanda klassi kursuse lõpetasid järgmised õpilased: Salme Jenk, Eduard Alender, Rudolf Kõpper, Oskar Leomar, Leonhard Lindvers, Arnold Lüllman, Julius Meibaum, Linda Bucht, Raimond Prantsa, Johannes Puhm, Hilda Rammus, Helmi Reintam, Erika Semei, Salme Suitslep, Alfred Suitslep, Rudolf Teinberg, Elfriide Traublum, Rudolf Tummeltau. 5. klassi kursuse lõpetasid neli õpilast: Salme Malberg, Emilie Puhm, Arnold Suharov ja Salme Uljaste.

Koolinõuniku poolt sai revideeritud kooli 3 korda õppeaasta kestel.

Kroonikaraamatut sirvis Liis Aasamaa